marianneloeb

Ebury Spotlight, London, 2022 I can’t even begin to tell you how much I loved this book but I’ll do my best.   In  Beyond the Wand , Tom Felton narrates ~30 years of his life. It is a fairly intimate memoir: he shares a lot about his family, the ups and downs of being a child actor, his mental health issues, his hard disappointments and deepest joys. He talks about his childhood before the Harry Potter films and then later about the ways they changed (and didn’t change) his life. For example, he tells funny anecdotes about a guy who wanted to adopt him and about that time he met Sir Anthony Hopkins, as well as heartwarming stories of his friendship with Emma Watson and his lovely relationship with Jason Isaacs. (In case you don’t know, Jason Isaacs is the actor who played Lucius Malfoy.) First of all, let’s make one thing clear here. I was never – and I’m still not – a Draco Malfoy kinda girl. In fact, I had a huge crush on Harry/Daniel when I was like 11, so I think it’s fair...

Faber Books, London, 2021 Mark your calendars, bring out the champagne glasses etc because I actually enjoyed a Sally Rooney book. I know, weird, right? Usually, I like to be wooed by beautiful prose and poetic phrasing or at the very least I’d like to read sentences that are more than three words long. I love me some quotation marks, I adore long gorgeous descriptions.  And yet... Few books have touched me as deeply as this one. I initially borrowed it on Libby, finished it, and since I realised I had highlighted  so many  passages, had to go and buy myself a physical copy. Now, this rarely happens that I want to buy a book I’ve already read, so that’s the highest praise a book can get from me.  Beautiful World, Where Are You  is about friendship and love, it’s about young people trying to find their place in the world, trying to find some meaning in everything that happens to them, while carrying the weight of the world on their shoulders. You know, as they do...

Tallinn, Postimehe kirjastus, 2022 Tõlkinud Mario Pulver.   No issand jumal, kui soe ja armas lugemine see oli! Raamatu sisu saab kokku võtta tegelikult väga lihtsalt: üks inglise keskklassi perekond läheb septembris kaheks nädalaks puhkusele. Härra ja proua Stevens ning nende kolm last on terve aasta oodanud, et saaks ujumiskostüümid ja valged tennised kohvrisse pakkida ning rongiga Lõuna-Inglismaale Bognorisse Merevaate nimelisse külalistemajja sõita. Ees ootavad nädalad täis suplemist, pikki jalutuskäike, päikesepaistelisi päevi ja sulneid õhtuid mererannas. Täpselt nagu igal aastal. Ongi enam-vähem kogu lugu. Aga hoolimata sellest, et romaanis justkui ei toimugi suurt muud kui puhkuseks valmistumine, puhkusele sõitmine ja puhkamine, on autoril õnnestunud kogu see lihtsa perekonna lihtne elu tohutult helgelt ja erakordse õrnusega kirja panna. Kui autori kohta lugeda, saab aru millest see helgus, õrnus ja igatsus tuleb. Stevensid on pealtnäha natuke pentsik perekond, kui mõelda n...

Tallinn, Postimehe kirjastus, 2022 Tõlkinud Liisi Rünkla .   „Oo, Kaledoonia“ jutustab metsikul Šotimaa mägismaal üles kasvanud Janetist, kelle üksildast elu muudavad pisut rõõmsamaks vaid armastus lugemise ja loomade vastu. Vanemad temast ei hooli, õed ja vend teda ei salli ning kui ta on 16-aastane, leitakse ühel ööl kodust tema vägivallatunnustega surnukeha. (Igaks juhuks mainin, et krimiromaani ega põnevikuga siiski tegemist ei ole, pigem on mõrv sisule mingi raamistiku loomiseks.) Ma olin selle romaani lugemisest nii-nii elevil, sest see tundus 100% minukas – raamatud, loodus, loomad, linnud, Šotimaa –, aga sain valusalt vastu näppe, et ei tasu loota ja oodata ja eeldada midagi ainult raamatu tagakaane põhjal...   Nojah, see on muidugi minu õnn, et püüdes iga hinna eest vältida raamatuid, kus esineb loomade väärkohtlemist/piinu, jäi mulle justnimelt üks selline silma ja palusin selle ise endale lugemiseks saata. (Õnneks läks mul teise valikuga   tunduvalt  p are...

Tallinn, Rahva Raamat, 2022 Tõlkinud Kadri Okas. Ma pean tunnistama, et ma pole suurem asi jõuluteemaliste romaanide ekspert, aga mitte sellepärast, et need mulle ei meeldiks, vaid ma lihtsalt pole vist peaaegu kunagi sattunud neid lugema. Mõni üksik erand ilmselt on sisse lipsanud. Sellepärast oli eelmise aasta lõpus eriti armas, kui Rahva Raamatu kirjastus saatis mulle lugemiseks ühe mõnusalt saiakestehõngulise raamatu. Kummaline, et kaneelisaiad ei mänginud teoses küll mingit erilist rolli, aga kohe sellele raamatule peale vaadates seostus see mul kaneelirullidega ja nii sai üks ka fotole lisatud. Jõulud on minu jaoks soe ja perekeskne aeg ning ühest Rootsi pisikesest pagarikojast lugemine sobis sellesse aega igati mõnusasti. Heléne Holmströmi „Armastus ja haputainas“ jutustab loo Norast, kes peab Västervikis perelt päranduseks saadud kondiitriäri, millel viimasel ajal ei lähe kahjuks eriti hästi. Uued, trendikamad kohvikud meelitavad kliente enda juurde ning Nora peab midagi ette v...

  Tallinn, Teede Tekst, 2022   Sattusin juba tükk aega tagasi lugema Andra Teede luulekogu, aga kirjutada pole sellest veel jõudnud. Tegelikult ma ei teagi, miks see mind esialgu kõnetas või miks selle juurde jõudsin, sest kirjelduse järgi tundus justkui midagi, mis võiks kõnetada emasid ja tulevasi emasid. Samas nägin sellele nii positiivseid hinnanguid ja kuna püüan meeles pidada peaaegu iga kuu midagi ka mõnelt Eesti autorilt lugeda, siis nii ta novembris raamatukogust toodud sai. Mulle väga meeldib Andra Teede stiil, ta luuletused on täis elu ja lähevad hinge. Isegi kui endal lapsi pole, on võimalik nii mõnegi luuletuse puhul samastuda või tunda, et autori sõnad puudutavad mingit õiget kohta. Pealegi, ega alati ei peagi suutma kõigega samastuda, et miski meeldiks. Tõsi, lastele ja emadusele lisaks tuleb juttu ka näiteks sõjast ja sõprusest. Mind kõige enam kõnetanud luuletus oligi tõenäoliselt see, kus sõprus on ühele osapoolele täiesti ootamatult otsa lõppenud. Ühel hetke...

Tallinn, Rahva Raamatu kirjastus, 2022 Tõlkinud Tiina Viil. Niipea kui kuulsin, et Amy Harmonil on eesti keeles ilmunud uus raamat, ja nägin seda imeilusat kaanepilti, siis teadsin kohe, et ma pean seda lugema. Tema romaan „Mida tuul teab“ meeldis mulle väga, seega olid ootused ka „Kus uitavad kadunud“ suhtes kõrged. Ja pettuma ei pidanud, kuigi raamat on eelmisest igati erinev.  1853. aastal asub noor lesk Naomi May koos perekonnaga teele Lääne-Ameerikasse paremat elu otsima. Teekond on tuhandeid miile pikk, sõidetakse vankrites või muuladel ja kogu varanatuke võetakse ühes. Ümberasujatega läheb kaasa muulaajaja John Lowry, pooleldi valge, pooleldi pooniverd mees, kes aitab loomadel ja vankritel veekogusid ületada ning on puhvriks valgete rändajate ja indiaani hõimude vahel, kes teele võivad sattuda. Kõigist raskustest ja erinevustest hoolimata sünnib Naomi ja Johni vahel armastus, mis teekonna jooksul korduvalt proovile pannakse.  Romaan algab tegelikult peaaegu et lõpust ja...

Tallinn, Rahva Raamat, 2022 Tõlkinud Reti Maria Vahtrik. Lucy Clark on 16-aastane neiu, kes elab ja õpib Texases Thorntoni internaadis. Kui ta on koolikiusamist juba piisavalt kaua talunud, saadavad kooli direktriss ja Lucy vanemad ta pärast üht tõsist „intsidenti“ mõneks ajaks New Yorki, kus tüdrukul tuleb hoolitseda eaka daami Edith Foxi eest. Edith arvab, et teda üritatakse tappa, ja ta palub kurjategija leidmisel Lucy abi. New Yorgis veedetud ajal tutvub Lucy Edithi pere ja sõpradega ning koos asutakse tõde välja uurima. Paraku on keeruline teada, kuidas kogu sellesse kompotti suhtuda, sest igaühel on Edithi ja tema vaimse seisundi kohta oma kindel arvamus. Justnimelt selle tütarlastekooli tõttu tekkis mul lugema asudes peas mingi konflikt, sest tundus nagu toimuks kogu raamatu tegevus ammu-ammu, aga siis ilmusid teksti nutitelefonid ja internet. Võib-olla olin ekslikult meelestatud nii, et internaadid on ju täiesti ajast ja arust, või siis jäin liiga kinni tagakaanele kirjutatud „...

Tallinn, Rahva Raamatu kirjastus, 2022 Tõlkinud Evelin Banhard. Alustan uut postitust sellest, et ma tegelikult ei tea, miks ma siia iga kord kõigepealt teose sisututvustuse kirjutan, kui seda saab igaüks Goodreadsist või ükskõik millise raamatupoe kodulehelt ise ka lugeda. On vist lihtsalt harjumuseks kujunenud, et peaks justkui kõigepealt mainima, millest raamat üldjoontes räägib, aga lõppude lõpuks on see ju lihtsalt raamatu tagakaane parafraseerimine. Samas tundub ilma selleta imelik. Püüan siis lühidalt teha. Desiree ja Stella on kaksikõed, kes kasvavad üles neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel ühes USA lõunaosariigis asuvas pisikeses linnakeses, mida kaardil olemaski pole. Selles linnakeses on juba pea sada aastat elanud heledad tumedanahalised, „keda ei hakata kunagi nägema valgetena, kuid kes ei soostunud laskma end ka neegritena kohelda“. Teades, et kodukohas ootab neid ees samasugune raamidesse surutud elu nagu mitmel põlvkonnal enne neid, otsustavad õed kuueteistkümn...

Tallinn, Varrak, 2021 2021. aasta EKL romaanivõistluse esikoht. „Suur tuba“ on romaan ühe juudi perekonna elust teise maailmasõja järgses Eestis. Oma heitlikust lapsepõlvest jutustab koolitüdruk Mintsi, kes elab koos emaga Tallinnas, kuid veedab suure osa ajast ka Tartus oma vanavanemate ühiskorteris, kus kohtub kõikvõimalike värvikate tegelaste ning tolleaegsete teatri- ja kirjandusinimestega. Ma ei oska sellest romaanist väga palju kirjutada, sest ma ei ütleks, et seal üleliia palju  juhtub  või et saaks kuidagi väga täpselt välja tuua, mis ja kuidas. Enamasti räägitaksegi Mintsi igapäevaelust, kuigi selle üle võib muidugi vaielda, mis ühe kooliealise tüdruku elus suuremaks sündmuseks kvalifitseerub ja mis mitte. Mida teose lõpupoole, seda seikluslikumaks kiskus sisu. Üldiselt ma laste vaatenurgast kirjutatud raamatuid ei armasta. Jääb justkui mingi tasand puudu, mida ma lugedes igatsen, masohhist ja melanhoolik, nagu ma olen. Andke mulle täiskasvanuelu probleeme ja kuristik...

Tallinn, Rahva Raamatu kirjastus, 2022 Tõlkinud Bibi Raid. Lucy ja Jake on pealtnäha õnnelikus abielus, neil on lapsed ja ilus kodu ning võrdlemisi harilik pereelu. Kuni ühel päeval helistab Lucyle võõras mees ja teatab, et Jake’il on afäär tema naisega. See pöörab Lucy elu pea peale, ent lahkumineku asemel sõlmivad nad Jake’iga ekstreemse kokkuleppe, millega loodavad oma abielu päästa. Samas aga näib, et Lucy reaalsustaju hakkab aina enam kaduma, ja tema mõtetes seavad end sisse kättemaksuinglid – naisenäoga linnud, kes karistavad mehi nende tegude eest. Nojah. „Harpüiaga“ seoses on mul väga segased ja imelikud tunded. Kui ma vaatan endale välja kirjutatud tsitaate või lõike, siis justkui oleks hästi sõnastatud materjali päris palju. Samas ei saa ma ikkagi sugugi väita, et teos oleks mulle meeldinud. Ja on väga raske kirjutada raamatust, mis ei meeldinud, aga mille puhul seda põhjendada on võrdlemisi raske. Ütleme siis, et mõnikord lihtsalt ei kõneta. Võib-olla pole ma ise kunagi sell...

Tallinn, Rahva Raamatu kirjastus, 2021 Tõlkinud Mari Ollino.  Nonii-nonii. Kas leiduks selle postituse jaoks veel paremat aega kui augustikuu, mil ööd on juba pimedad, tähed säravad ja hea õnne korral saab ehk isegi perseiidide sadu näha? Rahva Raamatu kirjastus kinkis mulle selle imeilusa teose juba päris kaua aega tagasi, aga mul on aimekirjandusega naljakas suhe. Ma väga naudin populaarteaduslikke raamatuid – muidugi juhul kui need on kirjutatud mind kõnetaval teemal –, aga millegipärast pean nende lugemiseks umbes neli korda rohkem keskenduma. Seetõttu kipubki juhtuma nii, et võtan meelsamini näppu ilukirjandust, sest lugemine läheb kiiremini ja ladusamalt. Aga, aga, aga. Kes mind tunnevad, teavad, et elus on üpris vähe asju, mida ma armastan rohkem kui öist taevast. Seega, niipea kui ma „Öötaeva all“ lõpuks ette võtsin, armusin sellesse otsekohe. Raamat haaras ja võlus juba esimesest leheküljest. Enam-vähem kõike, mida ühest taevast ja kosmosest jutustavast raamatust võiks ood...