marianneloeb

Tallinn, Apollo Holding Productions OÜ, 2020 Esmatrükk pealkirjaga „Kirjutatud on ...“ Noor-Eesti, 1914 Oi, mulle meeldis see lugu nii väga, et ma isegi ei tea, kust alustada. Ei teadnud seda teost alustades, mida oodata, sest Lutsu „Kevadet“ lugesin viimati kooliajal ja mäletan, et tol hetkel see mulle eriti ei meeldinud. Võimalik, et nüüd üle lugedes oleks emotsioonid hoopis teistsugused, aga alustasin „Soo“ lugemist arvates, et ehk pole Luts lihtsalt päris minu masti kirjanik. Õnneks juhtus aga hoopis nii, et selle raamatu puhul meeldis mulle peaaegu kõik. Kõigepealt tõusidki minu jaoks esile vist kaunid ja muinasjutulis-unenäolised sookirjeldused, mis andsid kogu tegevustikule salapärase aura. Lugu ise algab suurilmamees Toomase saabumisega kodumaale oma täditütar Liisi ja tolle abikaasa Juku soo serval asuvasse koju. Toomas on kunstnik, kes õppis ja maalis neli aastat Pariisis, kuni ta oma toakesest välja tõsteti ja ta oli sunnitud Eestimaale naasma. Täditütre juures soojärve ja m

Black Swan, UK, 2020   Follow Me to Ground  is a book about a girl named Ada and her father who live in a house in the woods. They are not human, they are made from The Ground. Ada and her father both seem to be something between the village doctor and the village witch, curing local people (the Cures) that visit them from all kinds of illnesses. But where does the illness go? Does it just disappear? How does curing them work? What actually happens to the people that go to them for help? This book caught my attention from the very first pages and kept me interested until the end. I can say without a doubt it’s one of the weirdest and eeriest books I have ever read, and I felt slightly nauseous and disturbed the whole time I was reading it. A deeply ominous feeling shadows your mind, and you just can’t shake the feeling that something bad is going to happen, that there is no way Ada’s story can end well. And yet you can’t put the book down cause it’s so engaging.  It’s difficult to say

Tallinn, Kirjastus Puänt, 2021 Autorid:  Aliis Aalmann, Marju Bakhoff, Berit Kaschan, Kai Kask, Jan Kaus, Janne Lias, Art Lukas, Loone Ots, Helery Pikk, Mario Pulver, Ave Taavet, Katrin Tegova, Paul Vasing   „Armastus pärast ja teisi lugusid“ kujutab endast novellikonkursi „Minu veider armastuslugu“ paremikku. Ütlen kohe alguses ära, et kuna konkurss sai inspiratsiooni Milan Kundera teosest „Veidrad armastuslood“ ja mina pole kahjuks veel lugenud ühtki Kundera raamatut, siis ei oska ma kuidagi hinnata novellide seost Kundera loomingu ja stiiliga, vaid hindan neid selles mõttes puhtalt lehelt. Kindlasti leidub selles kogus novelle ühest äärmusest teise, on nii fantaasiat kui ka tõsielulisemaid lugusid, väga originaalseid sisuliine kui ka korduma kippuvaid motiive. Leidus novelle, mis jätsid minusse sügava jälje ja meeldisid väga, aga kahjuks oli ka neid, mis ei meeldinud kohe üldse või ajasid suisa vihale. Samas, eks ongi huvitav lugedes igasuguseid emotsioone kogeda ja kui mõni lugu su