marianneloeb

Tallinn, Helios Kirjastus, 2022 Tõlkinud Pilleke Laarmann. Mulle tundub alati, enne kui hakkan postitust kirjutama, et  ah ega mul nii väga midagi öelda polegi , ja lõpuks kukub ikka lühiromaan välja. Kuigi see kord vist tõesti kirjutan veidi lühemalt, sest Rosie Walshi romaanist „Minu elu armastus“ ei saa väga põhjalikult kirjutada, kui ei taha teiste elamust rikkuda. Lugu ise räägib merebioloog Emmast ja nekroloogikirjutajast Leost, kes elavad koos pisitütre Ruby ja koerakese John Keatsiga õnnelikult, kuni Emmal avastatakse vähk. Kuigi paranemislootust on, ei suuda Leo vastu panna ja hakkab igaks juhuks uurima naise minevikku, et talle vajadusel järelhüüe valmis kirjutada. Sellega, mida ta uurimistööd tehes leiab, poleks ta aga iial osanud arvestada. Mida teha siis, kui selgub, et naine, keda sa armastad ja kellega oled kümme aastat koos elanud, polegi üldse see inimene, kelleks sa teda pidasid? Ma pole päris kindel, mis žanri alla teose liigitama peaks (ka Goodreadsis on ta  hashtag

London, Penguin Random House Vintage, 2020 (First published in 1991.)   If you’re the devil, then it’s not me telling this story.   Isn’t the first sentence of this book already incredibly intriguing?   This time, I will start by telling you a story about how I found this book and why I decided to read it. One day months ago I was browsing the website of a small bookshop called Puänt and came across a photo of  The Man Who Fell in Love with the Moon  and before I even clicked on it to read the summary, the cover intrigued the hell out of me. The cover design is so cool! Not to mention you can probably convince me to read anything that has the word “moon” in the title. Tell me a book has something to do with the moon and I’m sold. Not even kidding. I may be just as in love with the moon as the crazy cowboy is. Anyway, I did obviously read the summary as well and it seemed interesting, so I ended up buying it. I rarely buy books like this anymore, without even checking the rating and rev

Tallinn, Rahva Raamat, 2021 Tõlkinud Virge Pihel. Naljakas, kuidas arvad küll, et teiste inimeste arvamus raamatust sind enne lugema hakkamist ei mõjuta, aga siis näed, et nii mõnigi su bookstagrami-tuttav on sellele andnud hindeks 3 tärni, ja kipud ikkagi eeldama, et ju see siis selline keskmine või natuke keskmisest etem teos on. Kuigi, pean samas tunnistama, et mingisugune kummaline kõhutunne ütles mulle, et see on minu raamat. Ja oligi. Sisututvustuse järgi räägib raamat vanadaam Edwinast, kes on elanud suurema osa oma elust ühes ja samas majas. Maja kõik nurgad on täis mälestusi ja kui kinnisvaramaakler hoonet enne selle müüki panemist hindama tuleb, rändab Edwina igas toas tagasi minevikku, luues lugejale nõnda pildi oma elust ja (kärg)perekonnast. Edwina minevikus on palju rõõmu, aga kurbust vaat et rohkemgi ning mälukildude kaudu tekib enam-vähem terviklik pilt ka tema abikaasadest, Olliest ja Dickiest, ja lastest, Charliest ja Rowenast. Või kas see ikka on nii terviklik kui es