marianneloeb

Tallinn, Rahva Raamat, 2022 Tõlkinud Reti Maria Vahtrik. Lucy Clark on 16-aastane neiu, kes elab ja õpib Texases Thorntoni internaadis. Kui ta on koolikiusamist juba piisavalt kaua talunud, saadavad kooli direktriss ja Lucy vanemad ta pärast üht tõsist „intsidenti“ mõneks ajaks New Yorki, kus tüdrukul tuleb hoolitseda eaka daami Edith Foxi eest. Edith arvab, et teda üritatakse tappa, ja ta palub kurjategija leidmisel Lucy abi. New Yorgis veedetud ajal tutvub Lucy Edithi pere ja sõpradega ning koos asutakse tõde välja uurima. Paraku on keeruline teada, kuidas kogu sellesse kompotti suhtuda, sest igaühel on Edithi ja tema vaimse seisundi kohta oma kindel arvamus. Justnimelt selle tütarlastekooli tõttu tekkis mul lugema asudes peas mingi konflikt, sest tundus nagu toimuks kogu raamatu tegevus ammu-ammu, aga siis ilmusid teksti nutitelefonid ja internet. Võib-olla olin ekslikult meelestatud nii, et internaadid on ju täiesti ajast ja arust, või siis jäin liiga kinni tagakaanele kirjutatud „...

Tallinn, Rahva Raamatu kirjastus, 2022 Tõlkinud Evelin Banhard. Alustan uut postitust sellest, et ma tegelikult ei tea, miks ma siia iga kord kõigepealt teose sisututvustuse kirjutan, kui seda saab igaüks Goodreadsist või ükskõik millise raamatupoe kodulehelt ise ka lugeda. On vist lihtsalt harjumuseks kujunenud, et peaks justkui kõigepealt mainima, millest raamat üldjoontes räägib, aga lõppude lõpuks on see ju lihtsalt raamatu tagakaane parafraseerimine. Samas tundub ilma selleta imelik. Püüan siis lühidalt teha. Desiree ja Stella on kaksikõed, kes kasvavad üles neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel ühes USA lõunaosariigis asuvas pisikeses linnakeses, mida kaardil olemaski pole. Selles linnakeses on juba pea sada aastat elanud heledad tumedanahalised, „keda ei hakata kunagi nägema valgetena, kuid kes ei soostunud laskma end ka neegritena kohelda“. Teades, et kodukohas ootab neid ees samasugune raamidesse surutud elu nagu mitmel põlvkonnal enne neid, otsustavad õed kuueteistkümn...

Tallinn, Varrak, 2021 2021. aasta EKL romaanivõistluse esikoht. „Suur tuba“ on romaan ühe juudi perekonna elust teise maailmasõja järgses Eestis. Oma heitlikust lapsepõlvest jutustab koolitüdruk Mintsi, kes elab koos emaga Tallinnas, kuid veedab suure osa ajast ka Tartus oma vanavanemate ühiskorteris, kus kohtub kõikvõimalike värvikate tegelaste ning tolleaegsete teatri- ja kirjandusinimestega. Ma ei oska sellest romaanist väga palju kirjutada, sest ma ei ütleks, et seal üleliia palju  juhtub  või et saaks kuidagi väga täpselt välja tuua, mis ja kuidas. Enamasti räägitaksegi Mintsi igapäevaelust, kuigi selle üle võib muidugi vaielda, mis ühe kooliealise tüdruku elus suuremaks sündmuseks kvalifitseerub ja mis mitte. Mida teose lõpupoole, seda seikluslikumaks kiskus sisu. Üldiselt ma laste vaatenurgast kirjutatud raamatuid ei armasta. Jääb justkui mingi tasand puudu, mida ma lugedes igatsen, masohhist ja melanhoolik, nagu ma olen. Andke mulle täiskasvanuelu probleeme ja kuristik...

Tallinn, Rahva Raamatu kirjastus, 2022 Tõlkinud Bibi Raid. Lucy ja Jake on pealtnäha õnnelikus abielus, neil on lapsed ja ilus kodu ning võrdlemisi harilik pereelu. Kuni ühel päeval helistab Lucyle võõras mees ja teatab, et Jake’il on afäär tema naisega. See pöörab Lucy elu pea peale, ent lahkumineku asemel sõlmivad nad Jake’iga ekstreemse kokkuleppe, millega loodavad oma abielu päästa. Samas aga näib, et Lucy reaalsustaju hakkab aina enam kaduma, ja tema mõtetes seavad end sisse kättemaksuinglid – naisenäoga linnud, kes karistavad mehi nende tegude eest. Nojah. „Harpüiaga“ seoses on mul väga segased ja imelikud tunded. Kui ma vaatan endale välja kirjutatud tsitaate või lõike, siis justkui oleks hästi sõnastatud materjali päris palju. Samas ei saa ma ikkagi sugugi väita, et teos oleks mulle meeldinud. Ja on väga raske kirjutada raamatust, mis ei meeldinud, aga mille puhul seda põhjendada on võrdlemisi raske. Ütleme siis, et mõnikord lihtsalt ei kõneta. Võib-olla pole ma ise kunagi sell...

Tallinn, Rahva Raamatu kirjastus, 2021 Tõlkinud Mari Ollino.  Nonii-nonii. Kas leiduks selle postituse jaoks veel paremat aega kui augustikuu, mil ööd on juba pimedad, tähed säravad ja hea õnne korral saab ehk isegi perseiidide sadu näha? Rahva Raamatu kirjastus kinkis mulle selle imeilusa teose juba päris kaua aega tagasi, aga mul on aimekirjandusega naljakas suhe. Ma väga naudin populaarteaduslikke raamatuid – muidugi juhul kui need on kirjutatud mind kõnetaval teemal –, aga millegipärast pean nende lugemiseks umbes neli korda rohkem keskenduma. Seetõttu kipubki juhtuma nii, et võtan meelsamini näppu ilukirjandust, sest lugemine läheb kiiremini ja ladusamalt. Aga, aga, aga. Kes mind tunnevad, teavad, et elus on üpris vähe asju, mida ma armastan rohkem kui öist taevast. Seega, niipea kui ma „Öötaeva all“ lõpuks ette võtsin, armusin sellesse otsekohe. Raamat haaras ja võlus juba esimesest leheküljest. Enam-vähem kõike, mida ühest taevast ja kosmosest jutustavast raamatust võiks ood...

Tallinn, Helios Kirjastus, 2022 Tõlkinud Pilleke Laarmann. Mulle tundub alati, enne kui hakkan postitust kirjutama, et  ah ega mul nii väga midagi öelda polegi , ja lõpuks kukub ikka lühiromaan välja. Kuigi see kord vist tõesti kirjutan veidi lühemalt, sest Rosie Walshi romaanist „Minu elu armastus“ ei saa väga põhjalikult kirjutada, kui ei taha teiste elamust rikkuda. Lugu ise räägib merebioloog Emmast ja nekroloogikirjutajast Leost, kes elavad koos pisitütre Ruby ja koerakese John Keatsiga õnnelikult, kuni Emmal avastatakse vähk. Kuigi paranemislootust on, ei suuda Leo vastu panna ja hakkab igaks juhuks uurima naise minevikku, et talle vajadusel järelhüüe valmis kirjutada. Sellega, mida ta uurimistööd tehes leiab, poleks ta aga iial osanud arvestada. Mida teha siis, kui selgub, et naine, keda sa armastad ja kellega oled kümme aastat koos elanud, polegi üldse see inimene, kelleks sa teda pidasid? Ma pole päris kindel, mis žanri alla teose liigitama peaks (ka Goodreadsis on ta...

London, Penguin Random House Vintage, 2020 (First published in 1991.)   If you’re the devil, then it’s not me telling this story.   Isn’t the first sentence of this book already incredibly intriguing?   This time, I will start by telling you a story about how I found this book and why I decided to read it. One day months ago I was browsing the website of a small bookshop called Puänt and came across a photo of  The Man Who Fell in Love with the Moon  and before I even clicked on it to read the summary, the cover intrigued the hell out of me. The cover design is so cool! Not to mention you can probably convince me to read anything that has the word “moon” in the title. Tell me a book has something to do with the moon and I’m sold. Not even kidding. I may be just as in love with the moon as the crazy cowboy is. Anyway, I did obviously read the summary as well and it seemed interesting, so I ended up buying it. I rarely buy books like this anymore, without even che...