marianneloeb

Halliste, Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2020 Tõlkinud Hendrik Lindepuu. Esimest korda, kui selle raamatu kätte võtsin, lugesin läbi umbes paarkümmend lehekülge ja juba hakkas mul kuskil aju tagumises sopis mingi häirekell tööle, et loomadel sel teoses küll hästi minema ei hakka. Mina aga olen nimelt see inimene, kes ei suuda kannatada ühtki raamatut, kus mingilgi määral väärkoheldakse loomi. Inimohvritega krimkasid võin lugeda igasuguste probleemideta, aga kui tegemist on loomapiinamise, loomade tapmise või ükskõik mille muu sarnasega, siis 9 juhul 10st viskan ma selle raamatu nurka ega kahetse hiljem sugugi. Esialgu jäigi pooleli ka „Aja oma atra läbi koolnute kontide“, sest juba päris alguses tuleb juttu jahimeestest ja salaküttidest. Miski aga jäi siiski hinge kripeldama, sest seda teost ju kiidetakse nii väga. Surusin klombi kurgus alla, võtsin raamatu uuesti ette ja tuleb tunnistada, et tegelikult oli see suurepärane otsus. Tuleb ikka sisetunnet usaldada ja mu sisetunne ütles, et lõ...

Tallinn, Tänapäev, 2013 Tõlkinud Pille Kruus. Seda teost ajendas mind kätte võtma juunikuus nähtud Margo Tederi lavastatud „Sinihabe“, mis põhinebki Amélie Nothombi samanimelisel romaanil.  Üpris veider lugu. Muidugi on Nothombi lühiromaan inspireeritud „Sinihabeme“ muinasjutust, mis vähemalt Euroopas ilmselt kõigile mingil moel tuttav on, aga tegevuspaiga on autor toonud tänapäeva Pariisi. Noor Louvre’i kunstikooli õpetaja Saturnine on tüdinud sõbranna diivanil magamisest ja otsib tuba, kuhu kolida. Kui ta leiab kuulutuse, milles pakutakse 40-ruutmeetrist tuba koos isikliku vannitoa ja köögi kasutamise võimalusega uhkes villas vaid 500 euro eest kuus (mis on Pariisi kohta ilmselgelt hirmodav), tundub talle kohe, et pakkumises on midagi kummalist, kuid otsustab siiski koha üle vaadata. Olgugi et ooteruumis on lisaks temale veel viisteist naist, annab majaomanik don Elemirio toa ühtki küsimust esitamata Saturnine’ile. Kui selgub, et toa eelmised kaheksa elanikku jäid kõik teadmata k...

Tallinn, Apollo Holding Productions OÜ, 2020 Esmatrükk pealkirjaga „Kirjutatud on ...“ Noor-Eesti, 1914 Oi, mulle meeldis see lugu nii väga, et ma isegi ei tea, kust alustada. Ei teadnud seda teost alustades, mida oodata, sest Lutsu „Kevadet“ lugesin viimati kooliajal ja mäletan, et tol hetkel see mulle eriti ei meeldinud. Võimalik, et nüüd üle lugedes oleks emotsioonid hoopis teistsugused, aga alustasin „Soo“ lugemist arvates, et ehk pole Luts lihtsalt päris minu masti kirjanik. Õnneks juhtus aga hoopis nii, et selle raamatu puhul meeldis mulle peaaegu kõik. Kõigepealt tõusidki minu jaoks esile vist kaunid ja muinasjutulis-unenäolised sookirjeldused, mis andsid kogu tegevustikule salapärase aura. Lugu ise algab suurilmamees Toomase saabumisega kodumaale oma täditütar Liisi ja tolle abikaasa Juku soo serval asuvasse koju. Toomas on kunstnik, kes õppis ja maalis neli aastat Pariisis, kuni ta oma toakesest välja tõsteti ja ta oli sunnitud Eestimaale naasma. Täditütre juures soojärve ja m...

Black Swan, UK, 2020   Follow Me to Ground  is a book about a girl named Ada and her father who live in a house in the woods. They are not human, they are made from The Ground. Ada and her father both seem to be something between the village doctor and the village witch, curing local people (the Cures) that visit them from all kinds of illnesses. But where does the illness go? Does it just disappear? How does curing them work? What actually happens to the people that go to them for help? This book caught my attention from the very first pages and kept me interested until the end. I can say without a doubt it’s one of the weirdest and eeriest books I have ever read, and I felt slightly nauseous and disturbed the whole time I was reading it. A deeply ominous feeling shadows your mind, and you just can’t shake the feeling that something bad is going to happen, that there is no way Ada’s story can end well. And yet you can’t put the book down cause it’s so engaging.  It’s dif...

Tallinn, Kirjastus Puänt, 2021 Autorid:  Aliis Aalmann, Marju Bakhoff, Berit Kaschan, Kai Kask, Jan Kaus, Janne Lias, Art Lukas, Loone Ots, Helery Pikk, Mario Pulver, Ave Taavet, Katrin Tegova, Paul Vasing   „Armastus pärast ja teisi lugusid“ kujutab endast novellikonkursi „Minu veider armastuslugu“ paremikku. Ütlen kohe alguses ära, et kuna konkurss sai inspiratsiooni Milan Kundera teosest „Veidrad armastuslood“ ja mina pole kahjuks veel lugenud ühtki Kundera raamatut, siis ei oska ma kuidagi hinnata novellide seost Kundera loomingu ja stiiliga, vaid hindan neid selles mõttes puhtalt lehelt. Kindlasti leidub selles kogus novelle ühest äärmusest teise, on nii fantaasiat kui ka tõsielulisemaid lugusid, väga originaalseid sisuliine kui ka korduma kippuvaid motiive. Leidus novelle, mis jätsid minusse sügava jälje ja meeldisid väga, aga kahjuks oli ka neid, mis ei meeldinud kohe üldse või ajasid suisa vihale. Samas, eks ongi huvitav lugedes igasuguseid emotsioone kogeda ja kui mõn...

Tallinn, Hea Lugu, 2021 Tõlkinud Sander Liivak.  „Väikese haugi püük“ on üks neist toredatest raamatutest, mis jääb vahel lihtsalt silma, kui lähed raamatupoodi ostma hoopis midagi muud. Läksin sugulasele sünnipäevaks mõnusat lugemist otsima ja riiulist silmadega üle lastes märkasin teiste seas üht erkoranži kaanega teost, mille pealkiri minus kohe huvi tekitas. Lugesin tagakaanelt tutvustuse ka läbi ja siis olin kindel, et see raamat tuleb minuga koju. (Kingituseks läks küll üks teine teos.)  Poes raamatu sisse piiludes märkasin küll, et seal natuke ka murdekeelt esineb, aga kuna olen varasemalt suutnud edukalt läbi lugeda Olavi Ruitlase „Vee peal“, mõtlesin, et mis see natuke murdekeelt ikka ära ei ole. Noh, lugema hakates selgus siis, et murdes on raamatust julgelt pool, kui mitte rohkem. Korra lõin kõhklema küll, kas saan ikka kõigest aru, aga õnneks polnud probleemi, sest kirja pandud keelest on ikka lihtsam aru saada, kui siis, kui keegi sulle seda kiiresti ette vuristab...

Sydney, Hachette Australia, 2018   Kayte Nunn’s   The Botanist’s Daughter   is a lovely historical fiction novel. It tells two parallel stories of two different women, two different eras, two different fates. Yet, there is obviously some kind of a connection between the two. Elizabeth is a young unmarried woman who lives in 19th-century England who, after her father’s passing, travels to South America with her maid to fulfil his final wish. Anna is also a young unmarried woman, but she lives in 21 st -century Australia where this clearly isn’t such a big deal. She is getting her late grandmother’s house renovated and finds something mysterious, special and seemingly of great value. I’m not sure I would say both women face great adventures during their journey in this book but there are definitely some secrets and lies. And even though death, secrets and lies may seem like the makings of one depressing novel, I would rather describe it as thought-provoking and rather hopef...