Tallinn, Hea Lugu, 2021
Tõlkinud Sander Liivak.
„Väikese haugi püük“ on üks neist toredatest raamatutest, mis jääb vahel lihtsalt silma, kui lähed raamatupoodi ostma hoopis midagi muud. Läksin sugulasele sünnipäevaks mõnusat lugemist otsima ja riiulist silmadega üle lastes märkasin teiste seas üht erkoranži kaanega teost, mille pealkiri minus kohe huvi tekitas. Lugesin tagakaanelt tutvustuse ka läbi ja siis olin kindel, et see raamat tuleb minuga koju. (Kingituseks läks küll üks teine teos.)
Poes raamatu sisse piiludes märkasin küll, et seal natuke ka murdekeelt esineb, aga kuna olen varasemalt suutnud edukalt läbi lugeda Olavi Ruitlase „Vee peal“, mõtlesin, et mis see natuke murdekeelt ikka ära ei ole. Noh, lugema hakates selgus siis, et murdes on raamatust julgelt pool, kui mitte rohkem. Korra lõin kõhklema küll, kas saan ikka kõigest aru, aga õnneks polnud probleemi, sest kirja pandud keelest on ikka lihtsam aru saada, kui siis, kui keegi sulle seda kiiresti ette vuristab. Ja millest kohe aru ei saanud, see tuli kontekstist ilusti välja. Seega julgustan huvilisi ikkagi raamatut kätte võtma, sest kui mina üpris murdevõõra inimesena juba aru sain, küllap siis saavad ka teised.
Raamatu sisu räägib Keskkonnaameti proovivõtjast Elina Ylijaakkost, kes sõidab oma kodukohta Lapimaale. Tal on vaja püüda kolme päevaga mudasest tiigist välja haug, vastasel juhul hakkab juhtuma hirmsaid asju. Paraku heidab elu ta teele igasugu takistusi ja nagu sellest oleks veel vähe, siis otsib teda taga politseinik, kes kahtlustab teda mõrvas.
Mõrvakahtlustus ja peategelast jälitav politseinik võivad jätta petliku mulje krimiromaanist, aga tegelikult on teos hoopis mõnusalt naljakas lugemine. Ei teagi, kuidas seda liigitada, aga ma ütleksin selle kohta midagi sellist nagu humoorikas folklooritöötlus. Sest nagu mainitud ka teose tagakaanel, on Karila huumor (ja minu arvates ka õhustik ja tegelased) väga sarnane Andrus Kivirähki omale. Teosest leiab veel kõiksugu põnevaid tegelasi, kellest osa ka eestlastele tuttavad, osa ehk mitte nii väga, näiteks kohtub lugeja näki, maru, kuraskite ja kratiga. Väga mõnus ja meelelahutuslik lugemine, mis minu arvates sobib eriti hästi just praeguste suviste ilmade, sääseparvede ja (kodumaise) rannapuhkusega. Eestlaste jaoks ka hea tuttavlik loodus ja (inim)loomus. Kusjuures, Eestis valiti 2021. aasta kalaks justnimelt haug, nii et täpselt õige aeg see teos ette võtta.
Mis mulle aga eriti meeldis ja mille peab kindlasti huumorile ja meelelahuslikule aspektile lisaks ära mainima, on teksti osavalt sisse põimitud keskkonnateemad. Teravalt – aga eks ikka huumori abil – juhib autor tähelepanu sellele, kuidas inimesed aitavad kaasa keskkonna hävimisele, ja mõistab selle hukka. Samuti puudutatakse teoses veel inimlikke teemasid, nagu armastus, perekonnasuhted, vaimne tervis ja külaelu dünaamika.
Soovitan kõigile Kivirähki teoste fännidele ja ka neile, kellele meeldib suve veeta rannas või mõnes rannakülas on raamat nagu rusikas silmaauku.
NB! Minu arvates täiesti meisterlik tõlge. Soome keelt ma küll ei valda, aga puhtalt eestikeelse tõlke pealt hinnates super töö.
„Ku Ylijaako nuurpernan olli viil laits olli ta iki nukkipidi raamatun. Juba sii piäs oleme tõiste jaos ohu märk et vanakuri om näpu tema enge kallale aanu. Mitte üits normaalne inimene ei loe ninda pallu.“
See jutustas rakettidest, mida inimesed valmistaksid ja millega laseksid ennast teistele planeetidele, ja kui halvasti neil läheks. Inimene jätkaks oma teekonda. Inimene leiaks väravaid, millele koputaks, ja uksed, mis koputamise peale ei avane, lõhuks inimene ära, ja nende uste jaoks, mis ei läheks katki, ehitaks inimene võtme.
Nad rääkisid ilmast. Sellest, missugune ilm oli olnud lõunas, ja sellest, missugune ilm oli olnud põhjas. Elina mäletamist mööda oli Jousia öelnud, et maailm läheb ilmast rääkides hukka, aga ometi meenutas Jousia, et alles kahe nädala eest olid olnud külmakraadid. Ja kui Elina ütles, et lõunas on puud juba täies lehes, noogutas Jousia tõsiselt, nagu oleks Elina reetnud valusa isikliku saladuse.
Ema arvanud, et tiigi põhjas on auk planeedi sügavustesse ja seal kusagil auk teise reaalsusse. Nende kahe maailma vahel liigub haug, sõnumi tooja.
Kommentaarid
Postita kommentaar