Tallinn, Kirjastus Puänt, 2021
Autorid: Aliis Aalmann, Marju Bakhoff, Berit Kaschan, Kai Kask, Jan Kaus, Janne Lias, Art Lukas, Loone Ots, Helery Pikk, Mario Pulver, Ave Taavet, Katrin Tegova, Paul Vasing
„Armastus pärast ja teisi lugusid“ kujutab endast novellikonkursi „Minu veider armastuslugu“ paremikku. Ütlen kohe alguses ära, et kuna konkurss sai inspiratsiooni Milan Kundera teosest „Veidrad armastuslood“ ja mina pole kahjuks veel lugenud ühtki Kundera raamatut, siis ei oska ma kuidagi hinnata novellide seost Kundera loomingu ja stiiliga, vaid hindan neid selles mõttes puhtalt lehelt.
Kindlasti leidub selles kogus novelle ühest äärmusest teise, on nii fantaasiat kui ka tõsielulisemaid lugusid, väga originaalseid sisuliine kui ka korduma kippuvaid motiive. Leidus novelle, mis jätsid minusse sügava jälje ja meeldisid väga, aga kahjuks oli ka neid, mis ei meeldinud kohe üldse või ajasid suisa vihale. Samas, eks ongi huvitav lugedes igasuguseid emotsioone kogeda ja kui mõni lugu suudab nii välja vihastada, on hea võtta hetk ja vaadata enda sisse, mõtiskleda, miks see konkreetne tekst nii tugevaid tundeid esile kutsus.
Minu lemmikute hulka kuuluvad Art Lukase „Kiri kallimale“ – väga meeldis kirjutamisstiil ja ka loo puänt, mida võib vist tegelikult kutsuda lausa topeltpuändiks –, Katrin Tegova „Armastus pärast“ – hästi mõtlemapanev ja südamlik lugu – ja Jan Kausi „Leib“ – omapärane sisu ja huvitavad motiivid. Kõige originaalsema sisu eest tahaksin välja tuua Loone Otsa „Minu suhe saatanaga“, mis üllatas hoopis teistsuguse stiiliga kui teised lood. Hästi huvitava sõnakasutusega novell. Neid üksikuid novelle, mis mulle üldse ei meeldinud, eraldi välja tooma ei hakka (aga kindlasti ei kuulu nende hulka kõik, mis mainimata jäid). Lõppude lõpuks ju maitse asi.
Väga raske on hinnata tervikuna novellikogu, milles on esindatud 13 eri autori lood, sest tegelikult vääriks iga novell eraldi arvustust, aga püüdsin siis emotsiooni pealt kuidagi kokku võtta. Mulle meeldis lugeda, milline on autorite nägemus armastusest ja eelkõige kummalistest armastuslugudest – võib armastust leida ju suurtest žestidest pisiasjadeni välja. Hea meelega loeksin ka tulevikus Eesti autorite lühivorme ja kiidan igati novellikonkursi korraldajaid, sest vahva on tutvuda tekstidega autoritelt, kelleni muidu ehk ise ei jõuakski.
Soovitan kõigile, keda huvitab Eesti nüüdisaegne kirjandus ja omapäraseid nüansse täis armastuslood.
Sel korral raamatust tsitaate välja ei kirjutanud, sest kõige lemmikumad laused olid tihtipeale just need, milles peitus loo puänt või mõni sisu ära andev mõte.
Kommentaarid
Postita kommentaar