Tallinn, Rahva Raamat, 2021 Tõlkinud Jüri Kolk . Ootasin ägedamat reageeringut, kui ma teda esimest korda lõin. „Oliver, kildhaaval“ jutustab loo lastekirjanik Oliver Ryanist, kes ühel saatuslikul õhtul peksab koomasse oma abikaasa Alice’i. Kuna Oliver on edukas, jõukas ja jätab endast igati sümpaatse abielumehe mulje, on tema tuttavatel raske mõista, mis küll võis mehe sellise kohutava teoni viia. Lugejale esitavad oma nägemuse Oliveri elukildudest tema sõbrad, sugulased ja naabrid ning tasapisi hakkab lahti hargnema peategelase lugu alates lapsepõlvest ja noorusaastatest 1960.-1970. aastate Iirimaal kuni oma abikaasa jõhkra ründamiseni 40 aastat hiljem. Ülesehituselt meenutab teos Liane Moriarty romaani „Suured väikesed valed“ (Big Little Lies). Tuleb tunnistada, et teose tutvustus ja esimene lause on väga intrigeerivad. Kohe alguses tekib tugev sisetunne, et peategelasel on mingid sünged saladused ja et ta on – vabandust otsekohesuse pärast, aga – paras sitapea. Küsimus on aga sel